Tantsuspetsialisti kompetentsid

TANTSUSPETSIALISTI
KOMPETENTSID

Järgneval lehel kirjeldan tantsuspetsialisti kutse taotluseks lahti kompetentsid.

Tantsuks sobiva keskkonna loomine on väga oluline, et osalejad saaksid toimetada võimalikult professionaalselt ning turvaliselt ja tegevus oleks jätkusuutlik kõigi tervise ja arengu suhtes.

Tegevusnäitajad

Hindab füüsilise keskkonna olukorda ja sobivust erialaseks tegevuseks; loob ohutu keskkonna.

Tundi läbi viies arvestan alati saali võimalustega- saali suuruse ja asetusega. Teen kindlaks, et kõigil osalistel oleks piisavalt ruumi liikumiseks ning ohutuks ja õigeks harjutuse või elementide soorituseks. Pööran sellele tähelepanu eriti, kui on tegemist uue keskkonnaga. Erinevate harjutuste või trikkide tegemiseks kasutan vastavaid abivahendeid, et kindlustada turvaline tulemus (näiteks matid). Vajadusel tehakse harjutust gruppides või paarides. Kui harjutuse sooritamiseks puuduvad abivahendid, siis teen ettepaneku neid stuudiosse või tantsukooli soetada ja leian selleks tunniks mõne muu harjutuse. Hetkel võin julgelt öelda, et mul on keskkonda kerge enne tundi hinnata, sest töötan väga profesionaalsetes tingimustes, kus on loodud kõige ohutumad tingimused ja võimalused erialaseks tööks.

Enne võistlusi või uues keskkonnas vaatan üle tantsuplatsi suuruse ja ohtlikud kohad, näiteks lavaservad, juhtmed, mööbliesemed jms. Teavitan võimalikest ohtudest korraldajaid ning annan teavet ka enda õpilastele, et nad pööraksid ka tähelepanu ohtudele ja oskaksid samuti selliseid asju märgata.

Oma tundides kasutan muusikat, mis sisaldab tihti tugevaid lööke, seega küsin tihti üle, kas kõigile sobib valitud helitugevus. Samuti kontrollin ka trennides osalejate riiete, tossude ja soengute sobivust, sest ka vale riietus võib osutuda tantsutrennis ohtlikuks.

Loob usaldusliku, loomingulist tegevust ja koostööd soodustava õhkkonna. Tantsuks sobiva keskkonna loomisel arvestab tegevuse eesmärki ja osalejate eripära.

Usalduslik ning motiveeriv õhkkond on oluline nii õpilasele kui ka juhendajale. Usaldusliku kekkonna loomiseks suhtlen enda õpilastega võimaluse piires ka individuaalselt, proovin märgata, kui kellelgi on mure ja vahel küsida kuidas päriselt läheb. (Näiteks kui õpilane on muutnud käitumist enda või grupi suhtes vms.) Positiivset õhkkonda proovin enda tundidesse tuua lisaks tantsule ka läbi vestluste ja enda suhtumise. Pakun tihti välja võimalust kõigil jagada enda mõtteid ja loon aruteluid.

Omavahelist usaldust loobki koostöö ja seetõttu teeme ka erinevaid paarisülesandeid, õpime improvisatsiooni ja teeme loomingulisi (koreograafilisi ja improvisatsiooni) ülesandeid ka grupiga. Mõni ülesanne eeldab ka tagasiside andmist üksteisele. Läbi selle õpivad nad väljendusoskust, omavahelist suhtlemist, avastavad üksteise eripära, aksepteerivad rohkem ennast ja teisi sellisena nagu nad on ning õpivad aksepteerima ka vigu ja raskusi. Samuti peavad nad vahel ise looma koreograafiat paaris/grupiga lähtudes juhtnööridest või vahel tantsu loomisel palun neil aidata kaasa mõelda - sedasi tunnevad õpilased, et saavad kasutada oma mõtteid ja loomingut suures ulatuses.

PRAEGUSED JA ENDISED ÕPILASED ÜTLEVAD MINU KOHTA NII:

Herta Soro:

"Kristi on väga siiras ning inspireeriv õpetaja. Ta loob tunnis kaasahaarava ning koduse atmosfääri. Kristi on koreograafina mitmekesine, ning tema suureks tugevuseks on see, et ta arendab end õpetamise kõrvalt ise uusi teadmisi kogudes. Ta külastab aastaringselt erinevaid trenne ning on õpetaja töö kõrvalt ka ise õpilane. Selle tagajärjel on Kristi väga mõistev ning oskab rakendada kaasaegseid õpetamismeetodeid enda valdkonnas. Ta annab õpilastele võimalusi ka ise luua ning motiveerib neid koreograafia loomisest huvi tundma. Minu tantsuõpetaja töö algas samuti tänu Kristi tõukele ja nüüdseks olen seda tööd teinud 7 aastat. Ta andis mulle inspiratsiooni ja eneseusku, et asuda tööle tantsuvaldkonda ning olen selle eest väga tänulik."

Loome- ja õppeprotsessi juhtimine

Tegevusnäitajad
1. Seab osalejatest lähtuvalt lühi- ja pikaajalised eesmärgid, valib sisu ja meetodid ning kavandab tegevused.
2. Arvestab loome- ja õppeprotsessis osalejate kehaliste ja vaimsete võimetega.
3. Arendab tantsu kaudu osalejate kehalisi, vaimseid ning sotsiaalseid oskusi.
4. Viib loome- ja õppeprotsessi läbi, püsides kavandatud ajagraafikus, arvestades ressursse ja osalejate valmidust.
5. Järgib tantsuspetsialisti head tava ja tutvustab osalejatele tantsukultuuri (käitumine erinevates tantsuga seotud olukordades).
6. Hindab eesmärkide saavutamist; annab osalejatele ja võtab neilt vastu tagasisidet; reflekteerib ennast ja oma tööd, teeb järeldused ja arvestab nendega edasise tegevuse planeerimisel.

Lühiajaliste eesmärkide seadmine on oluline, sest see toetab nii grupi kui ka individuaalset motivatsiooni. Püstitan neid eesmärke silmas pidades alati arvesse võttes osalejate eripärasid. Arutame koos õpilastega, millised võiksid olla nende isiklikud eesmärgid ning millised eesmärgid seame grupile. Õppeaasta alguses saavad nad oma eesmärgid kirja panna, mis annab hea ülevaate ka mulle ja annab võimaluse need eesmärgid siduda meie pikaajaliste sihtidega. Vahel piilume neid hooaja keskel ning vajadusel lisame eesmärke juurde. Lisaks määran ka endale eesmärgid grupi juhendajana. Õppeaasta lõppedes on loodetavasti eesmärgid täitunud või vähemasti tehtud esimesed sammud selle suunas.
Õppe- ja loomeprotsessi kavandamisel lähtun alati nii õpilaste kui ka enda eesmärkidest, mis aitab hoida meid samal rajal ja ennetada arusaamatusi. Selleks olen endale valinud/loonud erinevad grupid: võistlusgrupid ja tavaõpe. Kuna rolli mängivad mitmed tegurid nagu tunniplaan, ruumide saadavus, eelarve ja õpilaste ajagraafikud, tuleb neid kõiki asju silmas pidades leida kuldne kesktee. Kui grupil on kõrged sihid, tuleb leida lisavõimalusi nende gruppide arenguks. Näiteks eraldi tehnika, repertuaari ja loominguline tund. Juhindun õppetöös ka tantsukooli õppekavast ning kasutan planeerimise efektiivsuse kontrollimiseks palun tagasisidet nii õpilastelt kui ka kooli juhatuselt.
Enne õpetamist hindan alati õpilaste eelnevat tantsuoskust, füüsilist valmidust ja vaimseid võimeid ning arenguvajadusi. Tundide ettevalmistamisel võtan arvesse ka õpilaste keeleoskust ja grupidünaamikat, et tõhustada õppeprotsessi. Parim viis neid oskusi arendada ongi läbi tantsu ja selle erinevate külgede. Tants on väga füüsiline ala, mis nõuab ühtlasi ka head suhtlemis- ja koostöö oskust.
Hooaja alguses (ning tegelikult ka jooksvalt tihti muutub ja lisandub) panen paika iga grupiga plaani, kuidas toimetame. Loen kokku mitu trenni on esinemiste/võistluste/projektideni ning teen vastavalt sellele ajaplaani. Õpilastega kooskõlastades paneme paika ajakava, mis sisaldab esinemisi, võistlusi, projekte ja tagasiside andmise hetki vastavalt tantsukooli ja meie grupi plaanile. Kui ajakava on paigas, tegutsen vastavalt plaanile, püüdes hoida fookust nii individuaalsetel kui ka grupi eesmärkidel. Vahel plaanid ka muutuvad, ning siis teeme vastavad kohendused. Aegajalt satub ka plaanipäratuid lisaproove, mis kooskõlastame grupiga.
Esinemiskogemust pean tantsuõppes äärmiselt oluliseks, sest see võrdub mõnikord isegi mitme tantsutunniga. Uued õpilased viin esmalt esinemisi vaatama, et nad saaksid harjuda uue keskkonna ja olukorraga. Alati hiljem tunnis analüüsime nähtut. Valmiduse korral saab õpilane proovida ka ise osavõttu. Lisaks tutvustan õpilastele erinevaid võimalusi, mida tantsuprofessionaalina saab teha, nagu etenduskunst, tantsufilmid, battle'id või tantsuvõistlused. Suurt tähtsust omistan ka avalikus linnaruumis esinemisele, mis pakub hoopis teistsugust kogemust kui laval esinemine. Hiljuti pakkusin enda õpilastele esinemist enda korraldatud tänavakultuuri festivalil "Street Arts Festival" ning tellimusena sisse tulnud tööna said mu õpilased osaleda mitmete tantsudega ka VOLTA kvartali avamisel ning Tallinna Maratonil.
Eesmärkide saavutamist hindan loomulikult ja proovin alati märgata, kui õpilane on saavutanud eesmärgi mida ta endale isegi otseselt seadnud pole, aga on kindlasti kaasa aitav tema teekonnal. Kasutan pidevalt reflekteerimist. Olen alati avatud tagasisidele ning proovime tagasiside andes üksteisega võimalikult arvestavad olla. Iga hooaja lõpus analüüsitakse tehtud koostööd ja saavutusi. Näiteks kas kõik hooaja eesmärgid said täidetud ning mida saab veel paremini teha. Arutlus toimub kõikide osalistega, nii kolleegide kui ka õpilastega. Tagasisidet jagatakse suusõnaliselt või kirjalikult. Ennast analüüsin samuti läbi tehtud töö, saavutuste ja teiste tagasiside, mis on justkui ettevalmistus järgmiseks hooajaks.